Arvame, et peamiste \u201ccr\u00e4shide\u201d ehk drooni alla kukkumiste p\u00f5hjuseid, tuleks siiski otsida lennutajast endast \u2013 selgus kui paari aasta v\u00e4ltel anal\u00fc\u00fcsida erinevate droonide nn \u201cmusta kasti\u201d sisu, OSD\u00b4st loodud nn lennulogist. Loetleme siinkohal punktidena peamised asjaolud, millest tingituna on droonid alla kukkunud. Samuti on meil hetkel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel ja varsti jagamiseks nn \u201cpre-flight check list\u201d ehk lennueelse kontrolli list, mida drooniomanik peaks enne igat lennusooritamist teostama, aga praegu nendest va peamistest p\u00f5hjustest. Soovime, sellega, et iga oma lennu l\u00e4bi m\u00f5tleksite ja anal\u00fc\u00fcsiksite, mida v\u00f5iksid veel teada ja lisaks kontrollida?<\/p>\n
Propellerid tulevad lahti<\/strong> \u2013 P\u00fc\u00fca alati enne ja igat j\u00e4rgmist lendu veenduda, et propellerid on j\u00e4igalt kinni mootorite k\u00fcljes ja ei loksuks. Paljudel juhtudel on propelleritest p\u00f5hjustatud crashid tingitud just \u201cise lukustuvate\u201d propelleritega. Kui propeller ei ole korralikult end \u00e4ra lukustanud, siis kiiretel p\u00f6\u00f6retel v\u00f5ib propeller lihtsalt minema lennata ja quadidel on siis \u00fcsna \u201ckesine\u201d kolme propelleriga \u00f5hus p\u00fcsida kui suurematel mitmikkopteritel nagu heksa- ja oktokopteritel.<\/p>\n
Halb keskkond<\/strong> \u2013 See on \u00fcks sagedasemaid p\u00f5hjuseid, miks droonid alla kukuvad. Miks? Sest need kaotavad tihtipeale juhitavuse-\/kontrolli piloodi poolt. Halbade keskkondade all peame silmas j\u00e4rgnevaid kohti, kus tasuks v\u00e4ltida lennutamist: k\u00f5rgepinge-ja elektriliinide l\u00e4hedus, k\u00f5rgete hoonete kohal ja l\u00e4heduses, mobiili- ja televisioonimastide l\u00e4heduses, teiste tugevamate signaalide allikate l\u00e4heduses v\u00f5i k\u00f5ikide asjade l\u00e4heduses, mis m\u00f5jutab elektromagneetilist v\u00e4lja. P\u00fc\u00fca valida lennutamiseks avatud \u00f5huruumiga koht \u2013 ja kaugemal \u00fclal loetletutest paikadest.<\/p>\n
Silmside<\/strong>drooniga puudub <\/strong>\u2013 Drooni lennutamine kui puudub drooniga silmside, on alati ohtlik. Seda just seet\u00f5ttu, et sa ei taju mis v\u00f5ib olla drooni l\u00e4heduses kui ise ainult droonilt tulevat videot n\u00e4ed. Ainult n\u00e4htava video kaudu, v\u00f5id k\u00f5rguse muutumist kehvasti tajuda. Kehvema poolse videokvaliteedi t\u00f5ttu ei pruugi sa n\u00e4ha ees olevaid elektriliine jne. Seet\u00f5ttu v\u00f5id \u00fcsna kergesti millegiga kokku p\u00f5rgata.<\/p>\n
K\u00e4sklus \u201cTule koju\u201d \u2013 <\/strong>Paljudel t\u00e4nap\u00e4eva droonidel on nupp \u201cTule koju\u201d ehk (RTH), mis seej\u00e4rel varem GPS\u00b4st saadud info p\u00f5hjal salvestatud koordinaatidele kopteri\u00a0koju toob. Aga seejuures ei ole paljud arvestanud sellega, et milliste seadete p\u00f5hjal droon seda tegema peaks. Ehk, et kui oled filminud-\/ pildistanud n\u00e4iteks midagi ja siis andnud k\u00e4skluse \u201ctule koju\u201d droonile, v\u00f5ib ta vastavalt sinu varem m\u00e4\u00e4ratud (tavap\u00e4rastele) seadetele t\u00f5usta 20m k\u00f5rgusele ja siis tagasi tulema hakata. Aga kui selle teekonna vahele peaks j\u00e4\u00e4ma m\u00f5ni k\u00f5rgem ehitis v\u00f5i muu takistus, siis on kokkup\u00f5rge v\u00e4ltimatu kui ei j\u00f5ua seda k\u00e4sklust enne t\u00fchistada. See on \u00fcks paljusid p\u00f5hjuseid, miks kopterid alla kukuvad. Alati tasub hinnata enda filmitavat objekti ja teiste hoonete (takistuste) k\u00f5rguseid, et ka \u00fchenduse kadumisel kopter piisavalt k\u00f5rgele l\u00e4heks, v\u00e4ltimaks koju naasmise teekonnal m\u00f5nd k\u00f5rgemat puud v\u00f5i hoonet. Seda saad lihtsasti seadetest muuta.<\/p>\n
Drooni \u201cenekad\u201d (selfie\u00b4d)<\/strong> \u2013 See on see jah kui filmitakse ennast ja lennutatakse drooni tagurpidi. Paljudele meeldib selliseid v\u00f5tteid teha, aga unustatakse j\u00e4lgida drooni ennast ja selle \u00fcmbrust ning j\u00e4lgitakse ainult maapealset videot. Nii on v\u00e4ga lihtne oma droon kiiresti \u00e4ra l\u00f5hkuda, kuna ei j\u00e4lgita seda, mis on drooni taga? Kauguse hindamine on samuti kehvemapoolsem kui tegemist on v\u00e4ikese asjaga millegi suhtes. See on sama nagu proovida filmida diagonaalis n\u00e4iteks m\u00f5nda kaugemal olevat puud v\u00f5i hoonet ilma droonilt saadava videota, siis on sul pidevalt selline tunne, et droon on puule v\u00f5i hoonele liialt l\u00e4hedal.<\/p>\n
Akud ja nende vale j\u00e4lgimine<\/strong> \u2013 V\u00f5ib \u00f6elda, et 90% drooni kukkumiste p\u00f5hjuseid leiab akude valest v\u00f5i oskamatust kasutusest. On levinud teadmine, et \u00e4ra alusta lennutamist kui aku pole 100% t\u00e4is. See on valdavalt \u00f5ige, aga see s\u00f5ltub ka alati sellest kui palju droon voolu tarbib. Osade kergemate droonide puhul v\u00f5ib alustada lendu ka 80% laetuse puhul kuid siiski peaksid teadma, et su droon tarbib \u00f5hkut\u00f5usudel enam voolu kui lihtsalt lennutades v\u00f5i h\u00f5ljutades. Jahedama ilmaolu puhul, aku ressurss v\u00e4heneb oluliselt ning siis tuleb aku laetuse taset j\u00e4lgida tavap\u00e4rasest t\u00e4helepanelikumalt. Iga lennuvahend ja selle aku on erinev ja ma ei hakka siinkohal v\u00e4lja tooma, millise laetuse taseme juures kindlasti drooni maandama peaksid, aga see soovitus v\u00f5ib olla drooni kasutusjuhendis samuti olemas. Samas erinevates ilmastikutingimustes ja aku vanuse kohalt on see muutuva v\u00e4\u00e4rtusega. Akude laadimisest ja kasutamisest, saad ka rohkem teada meie poolt pakutavatel koolitustel<\/a>.<\/p>\n
Pidurdusteekonna vale hindamine<\/strong> \u2013 J\u00e4litades m\u00f5nd autot, mootorratast v\u00f5i ratturit lennutades ise samal ajal drooni t\u00e4iskiirusel v\u00f5ib juhtuda nii, et m\u00e4rkad m\u00f5nd takistust liiga hilja, et hoog maha pidurdada. Sama on autoga, et kui m\u00f5ni sekund hiljem m\u00e4rkad pidurdada siis see pidurdusteekond pikeneb ja kui ees on m\u00f5ni takistus siis tulemuseks on\u2026<\/p>\n
Drooni LED m\u00e4rguandetulede t\u00f5lgendamatus<\/strong> \u2013 Igal t\u00e4nap\u00e4eva droonil on LED tuled nende sabaosadel v\u00f5i m\u00f5ne v\u00e4lise detaili k\u00fcljes. Ei, need ei ole need navigatsiooni omad, mis mootorite v\u00f5i nn k\u00e4ppade k\u00fcljes vaid need, mis on m\u00e4rguanneteks m\u00f5eldud ja vilguvad. See \u00fcks LED, mis suudab eriv\u00e4rviliselt vilkuda. DJI droonide puhul on kasutusjuhendis k\u00f5ik t\u00e4hendused kenasti kirjas, et mis midagi t\u00e4hendab, aga tihtipeale kas ei olda piisavalt s\u00fcvenetud m\u00e4rguandetulede t\u00e4hendustesse v\u00f5i lihtsalt ei teata, millest s\u00fcsteem parasjagu teavitab. Soovitame k\u00f5igile siinkohal leida \u00fcles see osa oma drooni kasutusjuhendist ja printida see \u00fchele lehele, et lennutama minnes see drooniga kaasas oleks. Siis on sul see kohe k\u00e4ep\u00e4rast v\u00f5tta ja saad vaadata, kas drooni arvates on k\u00f5ik parasjagu h\u00e4sti (normal) v\u00f5i hakkab aku t\u00fchjenema v\u00f5i soovib, et sa kompassi uuesti kalibreeriksid.<\/p>\n
Lennutamine siseruumides<\/strong> \u2013 Siseruumides abivahend GPS ei saa satelliitidega \u00fchendust ja droon suudab siis kas ultraheli p\u00f5hiselt (kui on olemas) v\u00f5i baromeetriga enda positsiooni v\u00f5i k\u00f5rgust hoida. Mist\u00f5ttu, hakkab kopter nn \u201cdriftima\u201d ehk ujuma. See on tavaline \u201cATTI\u201d re\u017eiim n\u00e4iteks DJI toodangu puhul, millega tasuks siis oluliselt ettevaatlikum olla. Kui sa enne pole siseruumis lennutanud, saad selles ATTI reziimis lendama \u00f5ppida ka m\u00f5nel avatud lennuplatsil. N\u00e4iteks paljud oma ala professionaalid lennutavadki ainult selles reziimis, kuna lennutamine on palju sujuvam ning kopter nagu liugleks oma \u00f5hupadja peal. Samuti ei m\u00f5juta ATTI re\u017eiimis drooni lennutamist k\u00f5rgema indeksiga magnetv\u00e4ljade h\u00e4irituse tase (vt, lehe all osas diagrammi), mis vastupidiselt GPS re\u017eiimis lennutamisel m\u00f5jutaks.<\/p><\/blockquote>\n