Käesoleva aasta sügisel, sai toote arvustamise mõttes jahimaadele kaasa haarata termodroon DJI Matrice 4T. Olles tööalaselt droonidega juba üle 10 aasta kokkupuutunud, siis varasemalt pole isiklikult termodroone metslooma vaatluseks testinud ning huvi selle järele, et kes meie metsades liigub on muidugi ka varasemalt olnud, aga kas see on jahipidamise eesmärgil eetiline? Või siis hoopis niivisi võttes, et kas ma ei või teada, millised loomad meie jahimaadel liiguvad? Või kui palju neid üldse on? Ja kuna riik (KeA) toetab termodroonide kasutuselevõttu, eriti seoses Sigade Aafrika katku (SAK) levikuga ja metssigade arvukuse kontrolli alla saamisega, sai sel aastal mõte teoks tehtud, et termodroon kaasa haarata. Ühtlasi on valitsus eraldanud raha ka ca 10 termodrooni soetuseks. Eeskätt selleks, et jahimehed saaksid kasutada termodrooni metssigade leidmiseks õhtul -ja öösel, kus tavalised vaatlusseadmed ei ole efektiivsed. Hetkel saavad jahimehed neid kasutada koostöös Keskkonnaametiga või vastava pädevusega Keskkonnaameti droonipilooti kaasates järgnevalt:

Tänane SAK drooniseire tellimine – lühidalt:

• Tee soovitavast piirkonnast satelliidikaardi kuvatõmmis;
• Märgi sellele lennujooned ning saada kaart aadressile sakseire@ejs.ee;
• Lisa kontaktandmed piloodiga kaasa mineva kohaliku esindaja kohta, kohtumispaik (nt Google Mapsi link) ning soovitud lennu kuupäev ja kellaaeg.

Seirelende koordineerivad EJSi poolt Tõnu Peterson ja Marko Vinni. Lend sõltub ilmastikuoludest ja prioriteetidest (nt kadunud inimese otsing, mis on tähtsam). Piloot võtab tellijaga ühendust ning kohtumisel saab lennuplaani vajadusel täpsustada. Esmatähtis on seire koduseafarmide ümbruses kuni 10 km raadiuses. Seirelennu tulemused tuleb edastada aadressile: sakseire@ejs.ee. Riigis on SAK kriis ja jahimeestele on antud korraldus tuua metssigade arvukus kiirelt alla. Kahjuks pole siin tavapärase jahipidamisega ja jahieetikaga pistmist, vaid metssigade arvukuse kiirelt vähendamise kohustus, mida tuleb täita!

Esimene lend vaatluseks

Minu esimene lend toimus jahimaade piires asetseva maisipõllu kohal, kus lühikese ajaga märkasin nn “valget täppi” põllu keskel (vt postituse lõpus olevat videot). Tegemist oli jänesega, mille avastasin ca 90m kõrguselt. Kuna Matrice 4T suumi võimalus on kohati isegi “ehmatav” just selle võimekuse osas st kui lähedale saad üpris kaugelt sisse suumida tuvastamaks kellega tegu, siis metsloomade avastamiseks, vaatluseks ja seireks sobib droon lihtsalt super hästi. Pean silmas seda, et metsloomi drooni moootoritest tuleneva lärmiga kuidagi ei segaks. Samas saab tunnistada, et M4T on üpris vaikne droon ja ca 80-90m kõrguselt seda drooni praktiliselt ei kuule, kui siis täieliku tuulevaikuse korral.

Kvaliteetse termodrooniga avastad metslooma isegi ca kilomeetri kauguselt

Tavapärase vaatluse käigus saad drooni põhimõtteliselt metsakohale viia ning hakata ümbrust vaatlema. Kui raiesmike uurida, siis sisuliselt avastad suurema uluki juba ca kilomeetri kauguselt. Sama on põldudel lebavate metskitsedega. Kõige keerulisem on termodrooniga leida loomi igihaljaspuude nagu kuuskede ja mändide alt ja muidugi ka enne lehtede langemist lehtpuude alt, aga see sõltub kui tihedate okstega see lehtpuu on. Avastamata jäävad suurema tõenäosusega loomad, kes tiheda kuuse all magavad. Aga lagedamalt alalt avastad termodrooniga looma magamiskohad ja isegi jäljed ning urud kuna need õhkavad sooja. Leide oli veelgi, lausa mitme saja meetri kauguselt leiad puud toksiva rähni.

Ebasobivad ilmastikutingimused termodrooni kasutuseks, ehk millal võib termodrooni koju jätta?

Temodrooni on sisuliselt võimatu kasutada udu korral, ja üldse tahkete osakestega ilmastikuolude puhul. On see lumesadu või vihmasadu, siis olenemata ka sellest, et on tegemist kergema vihmaga või mitte, siis termo ei toimi. Ühtlasi on ohtlik null kraadi ümber suure niiskuse korral drooni lennutada, kuna drooni propellerid ehk labad hakkavad jäätuma ning õhus püsimiseks vajalik labanurk väheneb ja droon ei jaksa end enam õhus hoida. Drooni lainurk kaamerat kasutades vihm ja udu ning lumesadu ei sega, va juhul kui sadu on tihe ning kaamera kui ka kokkupõrget vältivad sensorid saavad märjaks ja näitavad viga. Sellistes ilmastikutingimustes aga lennutamine üldisemalt ei ole kuigi mõttekas ja kui droonisensoreid miski segab jääb droon seisma ja sa ei saa seda ilma lennurežiimi vahetamiseta nö koju (lennutamise alguspunkti) tagasi tuua. Kõikidest lennutamisega seotud nippide ja trikkide ja ohtude vältimisega seotud teemad käin alati läbi ka Droonimaailma korraldatud droonikoolitustel.

Droonide ja termodroonide kasutust reguleerib lõpuks siiski Transpordiamet

Kuigi jahiseaduses endas ei ole termodroone sõnaselgelt mainitud, aga üldised „lubatud vahendid ja meetodid“ ei hõlma drooni abil otsest küttimist, vaid kõige enam loodusliku seire ja seiretöö vahendina – siis reguleerib droonilennutamist kõige enam Transpordiamet. Eesti kontekstis peab droonilennutaja end registreerima käitajaks, omama litsentse nagu A1/A3 algpädevus ning ühtlasi A2 pädevust, mis on rohkem ilmastiku oludest tulenevaid ohtusi käsitlev kategooria. A2 eeldab algpädevust A1/A3 ning A2 eksami saab eraldi sooritada Transpordiametis kohapeale minnes või üle neti teel mõnel rahvusvahelisel saidil. Omades A1/A3 ja A2 pädevust, saab tegelikkuses probleemkohaks vastuoluline “VLOS” ehk “Visual line of sight” metsa -ja põllumaa kohal lennutamisel, mis tähendab silmaulatuses lennutamise nõuet, mis päriselt rakenduks kõige enam just asulasisestel lendudel, kuivõrd siis peaks ka piloot omama nõuete järgi üldse erikategooriat, mis on palju keerulisem oma olemuselt koos võimalike riskide maandamisega. Uute EASA reeglite kehtestamisel Eestis seda vastuolu ei käsitletud ja üldiselt oleks vajadus seda nõuet muuta, aga kõige olulisem siinkohal on, et piloot peab järgima kontrollitud õhuruumireegleid, mis on saadaval NOTAMI-tena: www.drooniluba.ee aadressil. Keskkonnaamet ja jahindusnõunikud rõhutavad, et termodroone kasutataks eeskätt juhtimis- ja seiretöö vahendina, näiteks: nuhtlusisendite nagu hundid või siis metssigade leidmiseks hämaruses, et planeerida küttimist või kontrollida pesitsuspiirkondi.

Jahieetikas on põhimõte „öö kuulub metsloomale“

“Öö kuulub metsloomale” on jahieetikas väga oluline punkt ning seda käsitletakse nii kirjutamata jahiseaduse, traditsioonide kui ka kaasaegse looduskaitselise mõtteviisi osana. Põhimõte väljendab siinkohal arusaama, et pimedal ajal peab metsloomal olema eelis ja rahu, sest: enamik ulukeid on loomupäraselt hämariku- või ööaktiivsed, öö on nende toitumise, liikumise ja turvalisuse aeg, inimene on tehnika abil muidu juba niigi tugevas eelisseisus.

Lõpetuseks pean ma enda seisukohalt tunnistama asjaolu, et väga põnev on metsloomi ja nende tegemisi ka lihtsalt vaadelda.

Ei ole ju lihtne metsloomale tavapäraselt peale sattuda kuna nemad tunnevad inimese juba kaugelt ära ning lahkuvad. Muuhulgas on tavalise drooniga suhteliselt keeruline metsloomi leida – termodrooniga leiab nad hõlpsalt ning ei sula ümbritseva keskkonnaga kokku nagu tavaliselt fotolt näha võib. Avastasin lennutamise käigus, et näiteks põder tunneb su juba ca 100m kauguselt ära ka isegi siis kui otsenähtavus puudub ja võsa on vahel. Salvestatud videol näed meie metsade suurkiskja hundi lähenemiskatset põdra-lehmale, kus vahemaa võis olla nende vahel ca 50m ja võsas ei saanud isegi “võsavillem” põdrale lähedale vaid ainult “haisu ninna”. Nüüd kui võtta nii, et isegi siis kui on teada kus on metsloom, siis olen üpris veendunud, et ka kõige vägevamate oskustega jahimees ei suuda näiteks põdrale kuidagi varitsedes peale sattuda. Küll aga on võimalik peibutades ja kas siis loom reageerib või mitte, sõltub nii peibutaja oskustest endast kui ka looma tundlikkusest. Olgu öeldud, et minu jaoks on jahieetika väga oluline ja on muuhulgas hirmutav kui kiiresti leiaks sõjalises olukorras vaatlusdroonidega meid metsast üles kui ei oskaks end varjata ning ei aita siin enam foolium-müts ega erisuguste seemnete söömine 🙂

Nagu loodusfilm – vaata videot: