Drooni leviulatuse tõstmine signaalivõimendiga on kasulik, aga paneelantennide tööpõhimõte on erinev originaal antennidest.
Allpool seletan mõningad nüansid paneelantennide tööpõhimõtetest lahti ja lisame kirjeldused sinna juurde. Kui nüüd küsida, et kas paneelantennidega peaks olema justkui julgem lennutada kuna signaal võimsam, siis vastus oleks ei, kuna tavapärased keskkonnast tulenevad segajad, segavad signaali teatud olukordades ikkagi. See tähendab, et tuleb tähelepanelik olla ja hoida drooni oma signaalitugevdaja ehk paneelantenni peegelduses (drooni suunas). Meie paarist testist räägime juba artiklis allpool edasi…
Aga siis nüüd antennide erinevus ja tööpõhimõte, vasakul originaalantenn ja paremal on 4Hawks paneelantenn
| Originaalantenn | 4Hawks paneelantenn |
Kui nüüd vaadata kahte signaali kõrvuti, siis originaalantenn “pritsib” nö ümber juhtpuldi kui paneelantenn on nö suundantenn, mistõttu on oluline, et paneelantenn on drooni suunas lennutamise ajal.
| Paneel antenni tuleb alati drooni suunas hoida, et droon levialasse jääks. 4Hawks komplektis tuleb kaasa kõik vajalik, mis aitab sul antenni suunata üles-alla.Vaata paremal olevast videost lähemalt > |
Testimistest ja tulemustest
Oleme saanud juba kahe operaatoriga seda antenni katsetada. Meie töös ei ole muidugi kõige olulisem tööraadius, et see nüüd justkui pikem oleks vaid meile hoopis olulisem on kahe operaatoriga töös (kus üks juhib kaameragimbalit ja teine juhib drooni), et video viide oleks võimalikult väike. Teatavasti kõigub see DJI droonide puhul vastavalt distantsile 110-225 millisekundi juures, mis on 11 ja enam kaadrit sekundis. Kui tavapärase tööraadiuse 3-500m puhul on olnud viide üsna suur, siis nüüdsest oli see palju väiksem. Mis tähendab, et kaameragimbalit keerav operaator, saab sisuliselt viitevabat tagasisidet videost ka 7-800m kaugusel. See omakorda annab veelgi sujuvama ja ka konkreetsema tulemuse filmimisel. Seega, võib öelda, et oleme tulemusega rahul ja meile sellest juba ühele puldile piisab.
Samas tuleb tõdeda, et märkasime ka keskkonnast tulenevaid segajaid. Näiteks elektriliinid, mis esimesel testil jäid otseselt signaali keskmesse ja kohe oli ka näha signaali segamist. Mis tegelikult on üsna tavapärane asi olnud, sõltumata sellest kui võimas antenn ka poleks, on see seganud mistahes videosignaali läbi aegade. Siis aga, sai drooni kõrgemale tõstetud ja kõik taastus.
Teises testis kus proovisime distantsi ja kus olid otsesed segajad kaugemal, ei näinud probleeme ka pikemalt distantsilt kui 800m.
4Hawks paneelantennide kasutusest oleme näinud, kus DJI Spark drooniga saavutati maksimum distantsiks 5km, aga olgu hoiatatud, et sellist tööraadiust ei soovitaks kellelegi, kuna drooni ja inimfaktori vahel peaks side säilima – nimetagem seda silmsideks. Just seepärast, et kui peaks juhtuma olukord, kus droon polegi kaugemal kui näiteks 60m ja ka kõrgust ei ole piisavalt, siis silmside puudumisel ja videopildi kadumisel, drooni koju naasmise protseduur ei pruugi kõige õnnelikumalt minna.
Kokkuvõttes on signaalitugevdajad ehk paneelantennide turule tulek tervitatav ja kasulik eeskätt just professionaalidele, kellede jaoks on oluline võimalikult madal video viide. Pikemaid distantse ei harrasta, aga kui see kedagi teist ohtu ei sea (näiteks metsade kohal), siis võib proovida ka kaugustesse lennutada kui oled enda jaoks läbi mõelnud, mida tegema pead kui videosignaal kaob. Enda droonile sobiva antenni leiad 4Hawks paneelantennide hulgas meie veebipoest. Kui soovid erinevatest keskkondades lennutamise kohta rohkem teada, oled oodatud Droonimaailma droonikoolitusele.
Vaata videost lähemalt, milline see paneelantenn on ja mida räägitakse paigaldamisest 🙂
Ohutut lennutamist soovib,
Henry Tombak / Droonimaailm.ee asutaja – CEO
Tel:+ 372 68 78 770
E-mail: tugi@droonimaailm.ee
Droonimaailm.ee tehniline tugi ja arendus 2017
EST: www.droonimaailm.ee
ENG: www.professional-multirotors.com
Aeromeedia: www.aerovideod.ee
