Avatuma ja innovatiivsema droonimaailma kestmise nimel, avaldan täis pikkuses oma vastuse ERR´i (Eesti Rahvus Ringhääling) ajakirjanikule. Vastuse küsimustele, kus uuriti droonide võimalike piirangute kehtestamise ja geo-tarastamise kohta. Samuti droonimaailma tuleviku kohta.
Aerovideod.ee: Peaksime sellesse nn “common sense`i” ehk siis elutervesse suhtumisse rohkem panustama kuna droonindus on uus ja ei sooviks kohe seda nii väga ära keelata ja piirata. Meie riigis on väga andekad inimesed ja kui hakkame piirama, piirame sellega ka kindlasti selle ala tulevikku.
Samas nõustume, et valdkond ise vajab vähest reguleerimist. Näiteks ei ole mõtet piirata pisikesi peopesa suuruseid nn treening koptereid lennutamast samadel alustel. Hetkel on suured ja väiksed lennuvahendid silmitsi sama seaduse ees. Tõenäoliselt see muutub peatselt, aga mis suunas ei ole teada. Kui soovin paber lennukit lennutada kontrollitud õhualas, peab mul selleks samuti Lennuametilt luba olema. Oleme omal algatusel välja töötanud lihtsa lennuloa taotluse veebivormi, millega saab tutvudawww.drooniluba.ee ´s ja kus on kaardile märgitud kõik CTR alad ehk kontrollitud õhuruumi alad. Mõned lennuväljad töötavad küll teatud kellaaegadel, aga siiski – juhime tähelepanu, et seal on kontrollitud õhuruum. Selle taga ei ole olnud muud riiklikku panust kui, et Lennuameti vabatahtlik initsiatiiv jagada meile piiranguala koordinaate, et saaksime vastavad alad kaardile märkida. Oleme esimene ettevõte Eestis, kes on töötanud välja algaja juhendi, mis sisaldab tähtsamat infot antud ala juurde tulijal.
Lennuamet korraldab ka kõigile droonihuvilistele infopäevi – saime taas selle kohta info. See on igati tervitatav ja ootame rohket osavõttu. Aerovideod.ee on nii Lennuameti kui ka MKM´i koostöö osas väga rahul – suhtuvad nemadki positiivselt antud teemasse. Lennuameti poolt korraldataval infopäeval tutvustatakse Eesti õhuruumi, selles kehtivaid nõudeid mehitamata õhusõiduki käitamise kohta ja tutvustatakse Tallinna lähialale loodavat kooskõlastuskohustuseta ala ning selle tingimusi. Infopäeva eesmärk on tekitada arutelu erinevate osapoolte vahel, tõsta teadlikkust ja seeläbi suurendada lennuohutust.
“Geo fencingust”. Geo tarastamine juba toimib, näiteks ühe enimmüüdava tootja DJI Innovations tooted juba toetavad geo-tarastust, kus siis lennuväljade läheduses drooni käitada ei saa ning lennuväljadest erinevatel kaugustel tõusevad droonid ainult teatud kõrgusteni nagu 30m – 50m maksimum. DJI toodangu geo-tarastus annab võimaluse ka drooni käitaja andmetele ligipääsemiseks. Nimelt, peab drooni käitaja kontrollitud õhualast õhkutõusmiseks end identifitseerima krediitkaardiga. DJI geo-tarastuse osas saab rohkem informatsiooni siit: https://www.dji.com/newsroom/news/dji-fly-safe-system . Et piirangutega Eesti kaarti näha, tuleb sealses DJI veebikeskkonnas sisse logida.
Samas võib arvata, et tekib teatud pahameel inimestes, kellede lennutamist soovitakse piirata ning jääb mulje, et droon ei lenda ei siin ega seal enam. Ka Eesti kaarti vaadates jääb mulje, et justkui lennutada võib üksnes keset Eestit. Seetõttu rõhuks ikka “common sense´ile” ja kutsuks üles inimesi kas vabatahtlikult droonikoolitust läbima või kokkulepitud tingimustel õhusõidukit käitama. On ju ammu teada, et kontrollitud õhuruumis lennutamiseks, peab taotlema lennuluba.
Üks asi on see, et pannakse ohtu lennuväljade läheduses maanduvad ning õhku tõusvad lennukid -/kopterid või riiklikult tundlikumad alad nagu sõjaväeosad ja muud tähtsamad hooned, aga kui väiksema kaameraga 1,5kg droon alla peaks kukkuma teadmatusest või oskamatusest seda käitada, siis võib see suuri vigastusi tekitada inimestele, kes seal läheduses viibisid.
Droonimaailm on välja kujunemas, muuhulgas lisandub juurde tegevusvaldkondi. Täna ehitame droone filmimaailmale ning fotograafiaga tegelevatele inimestele. Samas, suudab droon kiiresti kadunuks jäänud inimesi leida infrapunakaameratega. Droonid on abiks maaparandustöödel, mõõdistamistel ja ehituskulgu kirjeldavate progressifotodega. Lisaks soojusmõõtmised, ehitusplaneeringutel, arhitektidele kujutamaks planeeritava torni akna vaateid, põllumajanduses, kus ja kui palju on vaja mürgitada ning transpordis. Näiteks juba mõnda aega on Eestis droonide abil transporditud punktist A punkti B asju. Praegune droonide areng liigub droonide kvaliteedi tõstmiseks. Näiteks takistusi vältima (juba olemas), GPS´i signaalide tugevdamiseks (olemas), raadioside tugevdamiseks, ultra-heli sensorid jälgivad maamustrite järgi drooni asukohta jne.
Eelmise aasta lõpu seisuga – usume, et Eestis on drooniomanikke üle 3000. Konkurents kindlasti tiheneb, aga mitte nii väga professionaalsel alal. Küll on aga hea, et inimesed asja vastu huvi tunnevad – droonijuhtimine ei ole kõige kergemate killast ning uusi droonipiloote on ka meie ettevõttel tarvis :-)”
Henry Tombak
Koolitaja -/ CEO
